Ervita mõisa söögisaali maalingud on teostatud historitsistlikus laadis ja pärinevad ilmselt 19. sajandi viimasest kümnendist. Väärikat mõisa on järk-järgult restaureeritud aastaid ning oma panus oli võimalik anda ka meil.
Konserveeritud ja rekonstrueeritud seinapaneel oli ainuke saalis olevatest maalitud tahveldistest, mis oli suures osas loetavalt säilinud. Siiski oli tervel seinal hulgaliselt kahjustusi. Ülemisest ja alumisest äärtest oli umbes veerand maalingust täielikult hävinenud ning puuduv osa seinast uuesti krohvitud ja pahteldatud. Läbi maalingu jooksid suured praod ning hulgaliselt leidus väiksemaid auke. Neist osa oli ilmselt põhjustatud naelte seina löömisest ja muudest mehhaaniliselt tekitatud kahjudest, kuid leidus ka mitu suuremat auku, mis ulatusid sügavuselt kohati seina konstruktsioonini. Samuti oli maalingu üldmulje üsna laiguline, kuna otse maalingule olid liimitud tapeedid.
Seinamaalingu tahveldised olid üsna kehvas seisus ja vajasid ulatuslikku kinntamist ja krohviparandusi
Peale maalingu mehhaanilist puhastamist ajalehe- ja paberitükkidest, tolmust ja mustusest, tegime krohvi- ja pahtliparandused. Seejärel valmistasime maalingu ette kadude retušeerimiseks ning puuduvate osade rekonstrueerimiseks. Selle teostamiseks kasutasime kaseiinvärve, kuna on neid kasutatud ka originaalmaalingul ning on sellel ajastule omased.
Seinapaneeli ülemise osa taastamisel lähtusime kõrval asuva paneelil säilinud infost, värvide puhul säilinud originaaltoonidest. Täpne rekonstruktsioon on antud seinapaneeli puhul igati õigustatud, kuna ümbritsevatel maalingutel on säilinud piisavalt usaldusväärset informatsiooni seinapaneeli ülemise osa ja halvasti säilinud ornamentide kohta.
Antud juhul muudab rekonstruktsioon maalingu täielikult loetavaks ja annab edasi algse üldmulje. Samuti oli kogu ruumi ajaloolise interjööri võimalikult täpne taastamine omaniku kindel soov.
Seinamaalingu vajalikud parandused retušita segavad maalingu vaatlemist ning pahtli valge mõjub karjuvalt tundliku maalingu kõrval.
Meil ei olnud soovi varjata maalingu ajaloolist seisundit ja väga oluline oli, et originaalmaalingu piirid oleksid tajutavad. Oma töös pidasime enim silmas seda, et rekonstrueeritud osad ei hakkaks mitte mingil juhul maalinguga võistlema. Selline lähenemine on originaalse materjali suhtes kõige lugupidavam, kuna rekonstruktsioon peab olema küll eristatav, kuid siiski sobituma maalingu konserveerimisjärgse olukorraga.
Lõplik seinatahveldis oli kergesti loetav, kuid arusaadavalt ajalooline ning orginaali ja rekonstruktsiooni osad lähedalt selgesti eristatavad. Kaugusest vaadates moodustasid aga nad esteetilise terviku.
Rekonstruktsiooni kasutatakse maalingute hävinud osade taastamiseks ja tervikliku üldmulje paremaks edasiandmiseks. Rekonstruktsiooni teostus peab alati õigustatud olema ja seda kõiki interjööri aspekte arvestades. Alati peab veenduma info usaldusväärsuses ja lõplikul teostamisel ei tohiks teha oletusi. Selleks võib olla vajalik enne teha ruumis või hoones uuringuid. Rekonstruktsioon on mõeldud originaalmaalingu toetamiseks ja loetavamaks muutmiseks ning ruumi terviklikkuse loomiseks.
Ervita mõisa söögisaalis on tahveldiste rütm loetav ja igast paneelist on vähemal või suuremal määral mingi osa säilinud seega algse dekoori taastamisel oletusi tegema ei pea. Seega teostasime omaniku soovil rekonstruktsiooniplaani, mis näeb ette restaureerida ja eksponeerida kõik säilinud maalingud ja taastada puuduvad osad. Väga väikse säilinud detaili põhjal taastasime ka lihtsustatud versioonis laemaalingu, et toetada ruumi tervikut, võtmata tähelepanu ornamendi rohketelt seinatahveldistelt.
Mõisaomaniku enda hoolega suhtumisest nii taastustöödesse kui ka materjalide valikusse on võimalik täpsemalt lugeda siit.
Kokkuvõtvat videot tööst on võimalik vaadata siit.